sajanid lõpus Euroopas üks mängitavamaid autoreid ning teda võrreldi Moliere`iga. Mitmed tema näidendid esietendusid peale Tallinna kohe ka Berliinis, Pariisis ja mujalgi. Tallinnas asutas Kotzebue 1784. aastal koos kohalike mõttekaaslastega Tallinna asjaarmastajate teatri. Avaetenduseks oli Kotzebue 5-vaatuseline burlesk ,,Igal narril oma müts" ja teise osana Lessingi ,,Aare". Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.) Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani
Need seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Rahvas ootas enamat ja mõisnikud pidasid neid liiga piiravaks. Järgnesid talurahva rahutused, mis suruti maha sõjaväe poolt. Keiser jätkas aadlile surve avaldamist. Järgmised talurahvas seadused võeti vastu eestimaal 1816 ja liivimaal 1819a. Pärisorjus kaotati. ! kuid.... · Maa kuulutati mõisniku ainu omandiks ja seda tuli rentida. · Talupoeg pidi jääma põllu harijaks ja elukutset muuta ei tohtinud. Talupoja liikumus vabadus oli piiratud. Seega oli talupoeg vaba aga elujätkus sammas viisis. Talupojad said endale perekonna nimed ehk prii nimed. Pandi umbes nimesi. Tänu talurahva rahulolematusele, aadlike mõttemaailma muutusele ja keskvalitsuse survele jagunesid mõisnikud 2hte leeri. 1. konservatiivid- soovisid taastada sunnismaisuse. Et kindlustada mõisad töö jõuga. 2. radikaalid- nägid lahendust üleminekut kapitalismile. (1. raha rent 2
annaabi.ee 
