selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada rikkuse ja vaesuse mõõdupuuna. Kõrgelt haritud inimesed on oma hariduse poolest rikkad, harimatud aga vaesed. Mitmeid ülikoole lõpetanud inimesed on kindlasti vaimult palju rikkamad kui on seda vähese haridusega. Väga suurt kasu vaimu rikastamiseks on raamatute lugemisest. Tean inimesi, kes on oma pika elu jooksul lugenud paari raamatut - ja needki olid lapsepõlves. Nendega pole suurt mõtet millestki väga sügavalt
õppima siis tekib selline tunne, et seda tehakse kellegi teise jaoks. Praeguse haridussüsteemi kohaselt jääb mulje, et õpilane õpib riigi jaoks, sest riik võimaldab talle tasuta kohta koolis, ning hariduse omandamine oleks nagu riigi poolt määratud kohustus. Õppima peab sellepärast, et saada hea töökoht ja kui sul on hea töökoht, siis on sul ka hea palk. Et saada endale korralikku tööd, peab olema tugevat tahtejõudu, et õppida, ning haridustki tuleks väärtustada. Siiamaani olen hariduse omandamisel saavutanud kõik oma eesmärgid ning mingil määral läbi selle ka tulevikku investeerinud. On inimesi, kes arvavad, et raha eest saab haridust. Mina aga arvan, et raha eest ei saa haridust. Ükski laps ei taha oma vanematele muret valmistada ning püüab nii hästi hakkama saada kui oskab. Põhi- ja keskkoolis peab kõvasti pingutama, et hiljem oleks võimalik kõrgkooli minna
Mina olen haridusse suhtunud alati kui investeeringusse tulevikku, sest ma tean oma lähedaste kaudu, et tänapäeva ühiskonnas on nõudlus vaid kõrgekvaliteedilise tööjõu järele, mis eeldab kõrgharidust. Investeerides sellesse, pean arvestama, et see ei ole ühekordne investeering, pigem pikaajaline ja kokkuvõttes ainult minule tulutoov, kuna sellest sõltub minu tulevane töökoht. Et saada endale korralikku tööd, peab olema tugevat tahtejõudu, et õppida, ning haridustki tuleks väärtustada. Siiamaani olen hariduse omandamisel saavutanud kõik oma eesmärgid ning mingil määral läbi selle ka tulevikku investeerinud. Järgmiseks oleks soov vaid ülikool lõpetada, samas ei piisa ainult ülikoolidiplomist, et ennast ära elatada. Peale kraadi peaks olema ka kogemusi, mis nõuab täiendkoolitusi, lisakulusid ja veel lisaks õppimist. Viimastel aastatel on eestlaste võimalused hariduse omandamiseks avardunud. Nii diplomi kui
asjadega jõudma. Pigem selle kohapealt on gaasitrassi ehitus üldse positiivne. Iga uuringuga, mis tehakse, ei lähe Eesti riigile midagi maksma, ning üha enam leitakse kriisikoldeid Läänemerest. Mõnes mõttes tehakse elusloodus keskonda meres üha paremaks ja turvalisemaks. Kõigele lisaks väideti ka seda, et tulevased torud pole ohutud laevaliiklusele. Selle argumendi ümberlükkamiseks pole vaja mingit kõrget ülikooli haridustki. Teadagi, et mere keskmiseks sügavuseks on 55m ning siinsete laevade süvised pole sügavamad kui 8- 10m, seega jääb vaba vett keskmiselt üle 45 meetrit ning torude mõõtmed on kavandis (Vene- Saksa gaasijuhtme Nord Stream projekti piiriülese keskkonnamõju hindamine) Kuna kõik ökoloogilised probleemid ja merega seonduvad reostus ohud said põhjendatud ja lahendatud, tuldi nende väidetele juurde veel probleemiga, et pole põhjendatud alternatiivsete
Ütlen, see on mõistetav. Noort riiki valdas algul tõsine ülesehitamise, siis aga järjest ikka snobistlikum tsivilisatsiooni palavik, — tõus ja tõusiklus — kultuuritraditsioonide puuduse tulemus. Haaras uute olude petlik aineline pers- pektiiv. Salajaseks või ka varjamata deviisiks kujunes — saada. Saada võib aga ainult välist : raha-vara, elumõnusid, või siis — tsivilisatsiooni. Saamises ja jagamises liituti ja erineti, võideldi ja teritati mõistust; haridustki omandati, koolidesse rühiti, et saada kohta või haljale oksale kergema vaevaga. Tähelepanematult oli saanud tsivilisatsioon sihiks, ülimaks eluotstarbeks omaette. Selles mõistetigi — kultuuri, Euroopa kultuuri. Tõeliselt mõistame aga kultuuri mitte tsivilisatsiooni ebemeis ja esemeis, mida inimene võib raha eest hankida, saada, vaid mõistame selles inimese enda teritatud vaimu kehastust temas ja teda ümbritsevas, isiku- või rahvapärast elu-
annaabi.ee 
