Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamasti lisaks piiblile palve- ja lauluraamatutest. Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob Benjamin Fischer töötas välja esimese provintsi haarava rahvakoolikorralduse projekti, mis kehtestati 1739. aastal Rahvahariduse miinimumnõueteks seati luteri katekismuse viie peatüki
a olnud Preisi alluvuses ja 8 aasta Napoleoni mõjualuse Varssavi Hertsogkonna osa. Ka vene võimu ajal säilitas suurema autonoomsuse, kui mida hakati muidugi järk-järgult vähendama. Keskuseks Mariampole linn. Suwalkia sterotüübiks töökas, haritud aga kokkuhoidlik ja isegi kitsi inimene. Kuna enamik haritlastest pärines tollel ajal jõukatest Suwalkia peredest, siis sai just Suwalkia Kapsai dialekt Leedu kirjakeele aluseks. Esiletõusu põhjuseks paremad haridustingimused, Suwalkias oli piiratud kujul lubatud emakeelne kooliõpetus. Vene valitsuse eemärgiks oli võitlus Poola mõju vastu, kuna kuulus Poola ala alla. Suwalki piiskopkonna Seimi vaimulik seminar. Jonas Jablonskis avaldas 1904 a esimese Leedu kirjakeele grammatika. Jonas Basanavicius, lõpetas Moskva ülikooli meditsiini doktorina. Seal aga avaldas talle ja teistele Moskvas õppinud leedulastele suurt mõju Läti rahvuslikult meelestatud üliõpilased.