Sisuliselt tähendas see poliitiline lahendus aga püsiva, ehkki peidetud vastuolu loomist keskvalitsuse ja provintside vahel. See andis provintsidele võimaluse läänelik kultuuri pärand ja sidemed Kesk-Euroopaga, eeskätt Saksamaaga. Ametkondade asjaajamine toimus jätkuvalt saksa keeles. Püsis luterlik kirik. Selline olukord pakkus kattevarju ka pärisrahvaste keeltele ja Rootsi valitsuse ajal arenema hakanud, kuigi veel tagasihoidlikule kirjanduslikule ja haridustegevusele.(1) 4 Pärisorjuslik kord ja mõisamajandus Ka Vene keisririigi koosseisus jätkus Eestis rootsiaegse ühiskonnakorralduse mõju. Kuigi Põhjasõda tähendas suurt tagasilööki ka koolihariduse arengule, jäi rootsiaegne kiriku- ja koolikorraldus põhimõtteliselt muutumatuks ja ei kadunud ka talurahva suhteliselt kõrge lugemisoskus
dotatsioonidega o Eratootmine, mida valitsus reguleerib eesmärgiga kindlustada ettevõtete käitumine teatud viisil Haridusökonoomika – teadus inimese ja ühiskonna haridust puudutavatest valikutest Haridusökonoomika tegeleb: o Hariduse tootmisprotsessiga o Hariduse jaotamisega omavahel konkureerivate inimrühmade vahel o Küsimustega, kui palju peaks ühiskond kulutama haridustegevusele ja millised haridustegevuse liigid valida Inimkapitali hindamine Inimese väärtust iseloomustavad tema tootmiseks tehtud kulud Inimese väärtus on loodetava töötasu nüüdisväärtus Inimkapitali netoväärtus on leitav loodetavate tulude ja kulude ajaldatud väärtuse vahena Hariduse ja sissetuleku seosed Inimkapitali teooria – hariduse ja kutseoskuste omandamisse tehtud investeeringud suurendavad inimese töövõimet ja
annaabi.ee 
