Tohutut pingutust vajab juba üheksanda klassi lõpetamine kolme kirjaliku eksami teel pead sa tõestama, et oled 9 aastat riigi raha asja eest kulutanud. Lõpueksamite järgneb kohe järgmine väljakutse keskkooli valimine. Kui ka see takistus on ületatud, visatakse ette järgmine gümnaasiumi lõpetamine ehk mitmed riigieksamid. Mõned noored jätavad siinkohal oma haridustee pooleli. Pikema perspektiiviga abituriendid aga tõstavad pead uue jumaluse ülikooli poole, mis on haridusteekonna kõige suurem väljakutse. Haridusteega paralleelseks väljakutseks on kujunenud oma identiteedi säilitamine kooliühiskonnas. Igas koolis on aktiivsed inimesed, kellest eeskuju võetakse. Eeskuju siis sel moel, et kõik mis antud grupp inimesi teeb on kui püha ja kui keegi otsustab neile vastu hakata, mitte nende moodi käituda, nende ideoloogia vastu olla või enda peaga mõelda, tembeldatakse mässaja inimeseks, kelle peale tuleb halvasti vaadata. On inimesi, kes on
Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma, seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi, kui lõpetas noor eestlane oma haridusteekonna ning asus töökohta otsima, siis kõige olulisem oli neile: töö valdkond, töötamise keskkond ja järgmisena palk. Tänapäeva noortel on palganumber esikohal, pole oluline, mida täpselt tegema peab, niikaua kui raha saab hästi pole muu oluline. Alguses tahetakse hästi teenida, aga nii kiputakse unustama oma soove ja eesmärke, mida on alati tahetud täide viia, pea iga poiss on väiksest peale tahtnud
pole enam midagi juurde õppida. See on aga väga vale arusaam. Karl Ristikivi on öelnud: ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." Kuna koolis õpetatakse enamjaolt ainult teoreetilisi teadmisi, jääb sellel ajal praktikast palju puudu. Järgnevas elus on vajalik oma vaimuvara rakendada. Vaatamata kooli halbadele külgedele, on tal ka palju positiivseid pooli, mida me esimeste haridusteekonna aastatel ei pruugi taibatagi. Käsikäes kooliga areneb inimeste aju, mõistus. Tekivad maailmavaated, suutelisus oma peaga mõelda, iseseisvalt hakkama saada. Kõik inimesed on erisugused, seega on nad andekad ka erinevates valdkondades: kes tugevam reaalainetes, kes humanitaarainetes ning kes tugevam käelises tegevuses. Alles põhikooli keskpaigus hakkavad lapsed aru saama, mis alal on neile rohkem annet antud. Hakatakse mõtlema oma tulevase elu üle, pannakse paika eesmärgid,
annaabi.ee 
