vestelda. Kuid asjad pole sugugi nii lihtsad. Et olla hea keeleoskaja, ei ole teil vaja mitte ainult head vestlemisoskust, vaid ka head kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Ometigi on selge, et võõrkeeles soravalt rääkimine jääb alati oluliseks oskuseks, mis meil peab olema. (Nannetti 2004: 63, 65-67, 73-74) 4. MEETODI VALIK 4.1. Traditsioonilised meetodid Võõrkeeleõppe meetodi valikul tuleb silmas pidada mitut tegurit: õppijate vanust, vajadusi ja haridustausta, ajaraame, mille piires soovitakse tulemusi saavutada, kultuuripiirkonda, milles keelt õpetatakse jm. Igal meetodil on oma lähtekohad ja spetsiifika, nende plussid ja miinused sõltuvalt sellest, mida soovitakse saavutada. Tavaelus kasutatakse puhtaid meetodeid harva, tihti kattuvad eri meetodite õpetamis- ja õppimisvõtted ning selget vahet on mõnikord raske teha. Traditsiooniliste meetodite puhul lähtutakse õppekava koostamisel õpitava keele grammatikast
koormusel; kas Läänemere ökosüsteemis on juba toimunud reziiminihe; missugune merekeskkonna seisund meid rahuldaks jne. Vähene teavitamine ja kaasamine. Oluline on põhjustagajärg seoste väljatoomine, oodatavate muutuste prognoos ja huvigruppide kaasamine aruteludesse võimalike meetmete rakendamiseks 4.sotsiaalne keskkond ja sadamad Sotsiaalne keskkond Inimeste sotsiaalne keskkond hõlmab nende elu- ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridustausta ja kooslusi, millesse nad kuuluvad. See kõik mõjutab oluliselt tervist. Suured lahknevused sotsiaalse keskkonna osas Euroopas põhjustavad ka terviseseisundi erinevusi. Keskmise eluea pikkus ja haiguste sagedus on rikaste ja vaeste, kõrge ja madala haridustaseme ning füüsilist ja vaimset tööd tegevate inimeste puhul väga erinev. Euroopa Liit käivitab mitmeid algatusi sotsiaalse keskkonna parandamiseks. Peamiste algatuste
annaabi.ee 
