vastame rünnakule. Kui meie vahel ja keskel ka muidu hõõrdumisi esineb, siis vaenlasega silmitsi seistes oleme ühtsed ja käitume väärikalt. Siinkohal võiks näiteks tuua Oskar Lutsu teose ,,Kevade", milles koolipoisid sakslaste vastu ühtselt väikestviisi mässu pidasid. Nad tegid seda küll ebaintelligentselt ja mõtlematult kuid kavatsused olid siiski head - eesmärk pühitseb ju abinõu. Meie väikeriik vajab patriotismi nii haridustasandil, kui ka igal elualal ja mõneti rohkemgi kui mõni suurriik. Samas inimesed peaksid patriotismitunde kasvatamiseks suhtuma tõsisemalt sellesse, et noored saaksid elada, õppida ja töötada koos siin nende kodumaal.
demograafilistest näitajatest. 4.slaid Ehala nendib, et eelmainitud teised kolm punkti on küll tähtsad ning need aitavad kaasa positiivsete keelehoiakute edendamisele, aga kui keelehoiakud kõigest hoolimata soodustavad keele hääbumist ja vahetumist, siis ei ole kogujäänud tegevusel mõtet. Keelehoiak iseenesest on identiteet. Ja tavaliselt on inimesel mitu identiteeti. Näiteks, võrolane ja eestlane. Selleks tuleb juba haridustasandil identiteediarendust teha, mis on ka eesti keele arendamise strateegiaga kindlaks määratud. Seega võib väita, et üks keel püsiks, on vaja arendada toimivat mitmikidentiteeti kogukonna jaoks. 5.slaid Kuidas seda mitmikidentiteeti arendada kõige efektiivsemalt arendada? Iga identiteediga käib kaasas oma raamistik ning neid võib olla piiramatu hulk (seksuaalne, kultuuriline, etniline, rassiline). Ehala sõnul on uuringud näidanud, et eri identiteeti nn eredus jätab kas siis
annaabi.ee 
