Kuid Venemaal ei olnud sellist poliitilist kultuuri ollagi. Katariina II oli juba enne seadustiku projekti palju asju korda saatnud ning tegi seda ka pärast projekti ebaõnnestumist. Katariina II asus agaralt asja kallale. Kirikumõisad konfiskeeriti, sõda Taaniga jäeti ära ning liidulepingut Preisimaaga ei kinnitatudki (Jena 2000, lk218). Katariina II tahtis võimalikult paljud asjad teatud normide ja reeglite järgi paika panna. Kõige tänuväärsemad saavutused on ilmselt haridusstruktuuri muudatused. Kuna Katariina II oli ise väga haritud ning ikkagi Euroopalikust keskkonnast pärit, siis pani ta suurt rõhku just hariduse vallas. Keisrinna lasi rajada koole erinevate haridustaseme astmete jaoks, samuti hakati jagama n-ö kutseõpet ehk oli võimalik õppida erinevaid elukutseid. Aruka valitsejannana mõistis ta haritud alamate olulisust. Ta panustas sõjaväeakadeemiatesse, et seal valmistutaks ette uute alade vallutusteks. Kaubanduskõrgkoolide eesmärk oli õpetada
Alahinnata ei tasu ka sümbolite tähtsust, sealhulgas värvide, lõhnade aga ka numbrite tähendusi. Hea võimalus määratleda millisesse kultuurilisse keskkonda sisenetakse, koostades rahvusliku kultuuri klassifikatsioon. Seal määratakse riigi asukoht vastavalt võimudistantsi, individualismi-kollektivismi, maskuliinsus-feminiinsus ja ebakindluse vältimise määratlusele. (Bridgewater 2002, 24-26) Loodud süsteemi kõrval tuleb arvesse võtta riigi haridusstruktuuri, väärtushinnanguid, kehtivaid esteetikanorme ja riigile omast ärikultuuri. Põhjaliku analüüsi tegemine selles vallas on oluline, et üldse alustada äritegevust välisriigis. Iga element võib osutuda saatuslikuks, kui temaga õiges osas ei arvestata. Teiselt poolt on oluline arvestada kultuuri suundumusega, et pakkuda inimestele just neid tooteid mida nad tulevikus ihaldama võiksid hakata. (Vihalem 1999, 53-72) 15