kohalikele laulupäevadele, millest esimene toimus Suure-Jaanis 1894. aastal. Laulupäevade traditsioon on kestnud juba üle saja aasta. (Joost 1987: 75, Jürisson 2003: 40) 1904. aastal oli Hans Kapp üheks asutajaks vabatahtliku tuletõrjeühingu loomisel ja tema algatusel ehitati ,,Ilmatarile" uus seltsimaja. 1905. aastal ennistati Hans Kapp koolmeistri ametisse. Hans Kapp oli 1907. aastal üheks Põllumeeste Seltsi asutajateks. Aastal 1917 muudeti laulu- ja mänguselts ,,Ilmatar" haridusseltsiks. Valgustuslike kõnedega alustas Hans Kapp 1906. aastal. Suure-Jaani kultuurielu oli Hans Kapi eestvedamisel heal järjel. Tema arvates oli suurejaanilastele hea vaid parim klassikaline muusika. Hans kutsus väljapaistvamaid soliste esinema ka Tallinnast või Tartust. 1909. aastal asutas Hans avaliku raamatukogu, kuhu kuulus ka noodikogu. 1911. aastal korraldas kooliõpetajate ja 7 koorijuhtide muusikakursuse
arenes eestlaste emantsipatsiooni ja organiseerituse suunas, hakati ka Peterburi eesti haritumates ja tedlikemates ringkondades vajadust tundma oma seltsi järele. Esimene puhteesti selts Venemaa pealinnas asutati 1880.aastal St.-Peterburgi Eesti Heategeva Seltsi nime all.Koos viis aastat hiljem asutatud St.-Peterburgi Eesti Kooli Seltsiga jäi Heategev Selts kohaliku eesti seltsielu selgrooks. Mõlemad seltsid ühinesid 1907.aastal St.-Peterburgi Eesti Haridusseltsiks, mis tegutses 1918.aastani.Üliõpilasorganisatsioonidest võib vanimaks pidada Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi, mis asutati juba aastal 1884. Erinevalt Tartus tegutsevatest eesti üliõpilasorganisatsioonidest oli see segaselts, milel 1915. aastal oli 60 mees- ja 39 naisliiget. Koondumine seltsidesse jätkus, eriti pärast sajandivahetust. 1893. aastal asutati St.Peterburgi Eesti Karskusselts "Ustavus" (tegutses 1915
annaabi.ee 
