soodustavaid tegevusi. Enamasti on programmid suunatud madala sotsiaalmajandusliku staatusega ja teiste sotsiaaldemograafiliste riskiteguritega peredele. Eriti märkimisväärsete ja pikaajaliste tulemustega programmiks osutus Perry Preschool Project. Lapsed osalesid igapäevases eelkooli programmes, mida toetasid igapäevased kodukülastused. Programm on avaldanud pikaajalist positiivset mõju vaestes oludes kasvanud laste haridussaavutustele, tööhõivele, kuritegelikule käitumisele ja peresuhetele. Koolipõhine laste koolitus koos vanemate koolitusega Sellised programmid on enamasti suunatud madala sotsiaalmajandusliku staatusega ja kõrge kuritegevuse tasemega perekondadele.Sageli keskenduvad koolipõhised programmid käitumisprobleemidega ja agressiivsetele lastele, hõlmates laste sotsiaalsete oskuste arendamist koolikeskkonnas ning vanemate koolitust. Viimane on suunatud vanemliku kasvatuspraktika
mis on ju a priori selge. Eliitkoolides õppivate laste arvu silmas pidades pole see üldse Eesti hariduse põhiprobleem. Tähelepanu peaks pälvima hoopis fakt, et vallakoolid, kes põhikooli tulemustes on parimad, jäävad güm- naasiumi tasemel alla nii maakonnakoolidele kui ka suurlinnakoolidele. Taas kord leiab kinnitust meie heaolupoliitika jõuetus mõjutada sotsiaalset ebavõrdsust. Kümned, kui mitte sajad analüüsid on kinnitanud koduse kultuurikapitali mõju laste haridussaavutustele. Järelikult peaks maapiir- kondades, kus vanemate sotsiaalsest klassist tulenevalt on kultuurikapi- tal madalam, kool toimima omamoodi kompensatsioonimehhanismina. Sedasama kodust kultuurikapitali aitaks tõsta ka vanemate tagasitoomine õppimise juurde. Paraku on Eesti elukestvas õppes osalemise näitajad ühed viletsamad Euroopas, sarnanedes Balkani ja Vahemere-äärsete agraarmaade omadega. Erinevalt Põhjamaadest (ja isegi UKst) puudub elukestval õppel