hinguid.T?navatel toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest. Haridus Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi t?ies ulatuses eesti keelele ?le ja korraldati p?hjalikult ?mber kogu hariduss?steem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline.Kehtestati 6-klassiline koolikohustus, ehitati palju uusi koolimaju, ?pikud tr?kiti eesti keeles. Riigi ja omavalitsuste eestv?ttel loodi ulatuslik kutsekoolide v?rk. Suurt t?helepanu p??rati k?rgharidusele. 1 detsembril 1919. aastal avati Tartu ?likool esimest korda eesti ?likoolina ja eestlased said k?ige arvukamaks rahvusr? hmaks ?li?pilaskonnas. Rahvus
vaadelda nende ajaloolistele toomistingimustele, millest kultuuri luuakse ajalookeskne k äsiltus : iga periood ajaloos on rajatud ühele teatud toomisviisile orjanduslikkord, feodolistlik. T ootmisviis m äärab ära selle, kuidas millised on suhted inimeste vahel. Millised alluvussuhted on kätketud toomisviisi sisse tootmisviis m äärav ära selle, millised on teatavd ühiskondlikud institustioonid milline on hariduss üsteem, kultuur, media. *kuidas ühiskond endale vajalikku toodab, see määrab ära ka ühiskonna sostiaalsed suhted, millised institustioonid. *PEALISEHITIS BAAS/TOOTMISVIIS tootlikud j õud, tootmissuhted(klassidevahelised suhted) *inimese suhted olid ühsikonnas ära määratud tootmissuhete järgi *tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel tekib vastuolu vaja muud suhtevormi *igale tootmisviisile kujuneb peale vastav pealisehitis (institutsioonid, mis
annaabi.ee 
