Elementaar- ja keskkoolide hooldamine on munitsipaali hooleks, ülikoolid on prefektuuride hoole all. Erakoole hakati subsideerima spetsiaalsetest riiklikest fondidest. Erakoolide võrk on laienenud eriti lasteaedade ja ülikoolide tasemel, kus erasid on rohkem kui riiklikke. Jõudsalt on arenenud nende institutsioonide võrk, mis mõel- dud hariduse kaasa aitamisele raamatukogud, noortemajad, mitmed spordiasutused jne. 1971 tegi Hariduse Kesknõukogu ettepaneku uueks haridusreformiks, sest senine haridussüsteem oli küllastunud. 1980ndate andmetel astus 94% noortest pärast keskkooli lõpetamist keskkõrgkooli ja 40% pärast keskkõrgkooli lõpetamist ülikooli. Tehnoloogia kiire areng nõudis täiendavat koolitust hakati täiendama programmi ja andma suurt tähelepanu kõrgharidusele. 1984 alustas tegevust Meedia Kolledz, mis pakkus täiendavat haridust raadio ja TV vahendusel. Viimastel aastakümnenditel on suurenenud jaapanlaste õppimine
nn 1-rööpmeline süsteem (kõikide jaoks ühine kool). Selle osad olid: 6-aastane elementaarkool, 3-aastane keskkool, 3-aastane keskkõrgkool (üleminekukool) ja 4-aastane ülikool. Alg- ja keskharidus (9 aastat) oli kohustuslik kõikidele. See oli üldine süsteem, kuid nüüd on lisandunud veel rida erakoole, mis süsteemi ei mahu, nt 5-aastased tehnilised kolledzid pärast keskkooli. 1971 tegi Hariduse Kesknõukogu ettepaneku uueks haridusreformiks, sest senine haridussüsteem oli küllastunud. 1980ndate andmetel astus 94% noortest pärast keskkooli lõpetamist keskkõrgkooli ja 40% pärast keskkõrgkooli lõpetamist ülikooli. Tehnoloogia kiire areng nõudis täiendavat koolitust hakati täiendama programmi ja andma suurt tähelepanu kõrgharidusele. 1984.aastal alustas tegevust Meedia Kolledz, mis pakkus täiendavat haridust raadio ja TV vahendusel. See oli samm edasi nö eluaegse enesetäiendamise suunas