- Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884 o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss - vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas (oldi pigem baltisakslaste kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud õpetatavast aru; õpetajaid, kes ei läinud haridusreformidega kaasa, karistati, kiusati taga, lasti lahti) - tsensuur kirjasõna üle > vähenevad rahvuslikud kirjutised (rahvajutud jms) - vene keele oskus võimaldas teha karjääri, minna edasi Venemaa ülikoolidesse (ka sõjakoolidesse), mis olid riigi poolt ülalpeetavad (st õpilastele tasuta) 3. Kultuurielu 19. sajandil · baltisakslaste kultuur - kuni 19. saj. lõpuni kõrgkultuuriga vaid sakslased - isoleeritus Saksamaast - arhailisus (vananenud keel, üle võtnud eestikeelseid sõnu
01.2009). Uue sotsiaalministeeriumiga võiks liita rahvastikuministri büroo ja nii saaks ka rahvastikuminister oma tähtsa valdkonna arendamiseks tegusa administratsiooni. Teisele senini portfellita ministrile regionaalministrile võiks aga teha ülesandeks vabastada Brüsselist Eestile määratud euroraha «bürokraatlikust vangikongist» (vt Äripäev 09.01.2009) ja hakata koordineerima suure osa euroraha kasutamiseks vajalike projektide ettevalmistust, seostades need haldus ja haridusreformidega. Nii peaks saama ka senini alakasutatud euroraha paremini rakendada ning anda regionaalministrile laiemate volitustega euroministri staatus. Majanduskriisis hätta sattunud inimeste kriisiplaani peaksid tegema vastavat andmebaasi valdavad sotsiaalministeeriumi ametnikud koostöös sotsiaalteadlastega, kasutades juba teistes riikides läbiproovitud meetmeid. Valitsus peaks abistama võlgadesse sattunuid, looma uusi töökohti, arendama sotsiaaltööd, korraldama koolitust jms.
annaabi.ee 
