valetamine eesmärgiga varjata nt ettevõttes või organisatsioonis toimuvat. 3. Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid Struk-funk põhihuviks on suhted sots.tegelikkuse kahe tasandi, terviku(ühiskond,mingi grupp) ja selle osade(sots.tegevuse valdkonnad,grupi liikmed) vahel. Kuidas mõjutab terviku struktuur selle osi? Sfäärid on ühiskonna kui terviku alamad jaotused. Nt majandust, poliitilist süsteemi, abielu ja perekonnaelu reguleerivad reeglid, haridusprotsessid, uskumused ja rituaalid. Nende sfääride sisu varieerub ühiskonna siseselt, samuti ka ühiskonniti. Iga sfääri põhiülesanne on iga funktsiooni täitmine, et grupp saaks säilida ühest generatsioonist teise. T. Parsons on kõige paremini tuntud struk.funk koolkonna esindaja. Temalt ka sots.süsteemi mõiste ehk sots.süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele.
annaabi.ee 
