kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Suur tähtsus oli eestluse propagandal. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähendusrikasteks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramaine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, EkmS loomine, hariduspropaganda ning sisukamat haridust tagava õppekirjanduse soetamine, eestkeelse ajakirjanduse väljakujundamine ning laia kandepinna saavutamine, rahvaluule sihiteadlikuma kogumise alagatamine, eestlaste ajaloo tundmaõppimine jpm. See kõik kiirendas üldist arengut. Rahvusliku liikumise tunnustatud keskuseks sai Jannseni initsiatiivil 1865. Aastal loodud laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seltsi tegevusest kasvas välja laulupidude traditsioon (1869), rajati rahvulik teater (1870).
olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähenduslikemaks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramine Eesti Alksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, hariduspropaganda, kirjanduse levik, eestikeelse kirjasõna kiirendasid arengut. Rahvusliku liikumise keskuseks sai Jannseni initsiatiivil 1865. aastal loodud selts ,,Vanemuine", kirjanduselu aktiviseeris 1872. aastal alustanud EkmS, mis loodi Jakobsoni ideedest lähtuvalt. EkmS suunas vajalike originaalõpikute koostamistja kirjastamist, avaldas aastaraamatuid, milles ilmus artikleid keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse, ajaloo aladelt, mõned ilukirjanduslikudki teosed.
annaabi.ee 
