Inimene on ppiv olend. Seetttu on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, koolis kui hiskonnas toimuv pidev elukestev pe. Minu Eesti portaalist ji silma, et kige rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi hsti kasvatada ning teise klje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi hsti. Eelkige mtlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja ...
väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusandlust. Eesti on olnud väga edukas infotehnoloogia viimisel koolidesse. Riiklikud raamõppekavad on andnud