Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. Esialgu luges talupoeg palve- ja lauluraamatuid. 1739. aastal ilmus piibli täielik tõlge, tõlke autoriks Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud
10. Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? a) mõis tuli rajada kodukool; otsima korraliku õpetaja; tagama, et õpilased kooli tuleksid. b) kirik peab tegema nimekirja lastest, kes peaksid koolis käima; peab aitama lapsed kooli; eksamineerima koduõpetusega lapsi. c) valitsus kooliraamatute olemasolu kindlustama küllaldasel määral, odavate hindadega, läti kui ka eesti maakondades. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. 18. saj. lõpus oskas Liivimaal lugeda üle 60% eestlastest. 11. Eestikeelne kirjasõna lk. 124 Nimeta 3 olulisemat saavutust 18. sajandil eestikeelse kirjasõna arengus 1) 1739. a. andis Anton Thor Helle välja (põhja)eestikeelse piibli. 2) Talurahva hulgas levisid rahvakalendrid, juturaamatud. 3) Kirjutati nõuanderaamatuid, õpetasid, kuidas aidata uppunut, kuidas teha õlut. 18
annaabi.ee 
