Enne tööle asumist peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus ja eelnev pedagoogiline töö kogemus.Kui koolisotsiaaltöötaja haigestub või puudub muudel põhjustel koolist ,asedab teda vajadusel sotsiaaltöö metoodik ja vastupidi,samuti kollisotsiaaltöötaja juhendab omatöös kehtivatest õigusaktidest.Põhiülessanneteks on : 1)Koolikohustust eiravate õpilaste rehabiliteerimine 2)Ennetav töö koolikohustuste eiramise probleemidega 3)Koostöö tegemine koolide,lapsevanemate ja haridusosakonnaga õpilasele soosda sotsiaalse lähikeskkonna kujundamiseks 4)Lapse lähikeskkonna uurimine olemasolevate ressursside ja riskide leidmiseks 5)Töö õpilasega juhtumitöö meetodil 6)Saadud andmete põhjal üksijuhtumite koostamine ja nende uurimine lahenduste leidmiseks. 7)Linnavalitsuse noorsookomisjoni töös osalemine. 8)Ennetava sotsiaaltöö teostamin koolides 9)Õpilaste,lapsevanemate ja õpetajate informeerimine abi saamise võimalustest erinevate institutsioonde kaudu.
Lasteasutustel ei olnud kindlat tööpäeva pikkust, see sõltus vanemate tööajast kolhoosis. Suvel, mil vanemate töö oli raske, tuli jätta lapsed ööseks lasteasutustesse. Kuna laste kasvatamine oli suur ja vastutusrikas ülesanne, tuli kolhoosil eraldada tublisid ja lapsi armastavaid ning kasvatustööks eeldusi omavaid naisi. Lasteasutuse juhataja määrati kolhoosi juhatuse poolt, kooskõlastatult maakonna täitevkomitee tervishoiu ja haridusosakonnaga. Kolhoosi esimees pidi iga päev kontrollima, kuidas lasteasutustes lapsi teenindatakse. Vastutus lasteasutuse organiseerimise eest pandi ühele kolhoosi juhatuse liikmele, temale abiks moodustati nõukogu. Nende ülesandeks oli aidata kaasa lasteasutuste remontimisele, muretseda vajalik sisustus, mänguasjad, jne. Lasteasutuse nõukogu andis oma tööst aru kolhoosi juhatusele. Tolle aja lasteasutustes oli oluline ka eelarve koostamine. Eelarvesse kuulusid: 1)hoone