Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri). Haridusolu toomkoolid(kasvatati tulevasi toomhärrasid),kloostrikoolid(Tallinnas dominiiklaste kool-õpetati ka eestlasi),linnakoolid(anti ilmaliku sisuga õpetust,õppisid kodanike lapsed). Eestikeelse trükisõna algus-Wandrati- Katekismus. 11. Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused. 156-161, 168-185 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, Poola-
Aastatel 1828-1839 tegutes ülikkoli juures Professorite instituut. Balti kultuurielu kujunes TÜ ümber ja kujunes välja joonistuskool. 19saj kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid- teadus, põllumajandus, laulukooride, heategevuskorganite jne seltsid mis aitasid säilitada baltisaksa identiteeti. Valitses klassitsistlik ehitustiil. Haridusolu Põhines neljaastmelisel ühtluskooli põhimõttel. Trt ja Tln oli gümnaasiumid ja kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, elemetaarkoolid. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. (lisandus ka õigeusu maarahvakool). Talurahva haritamatust prooiti täita pühapöeva ja paranduskoolidega. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi 1828a Tartusse elementaarkooliõpetajatele seminar.
annaabi.ee 
