Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema-
· Miks on tähtis klientide väga hea teenindamine igal klienditeekonna etapil? 7 Teema 3. Teeninduskultuur ja -kvaliteet 3.1. Mis on kultuur? Kultuuri mõistet avatakse mitmeti, rõhutades selle rajanemist inimese loomusele. Kultuuri loojaks on alati inimesed oma väärtushinnangute, hoiakute ja veendumustega. Kultuuri võib vaadelda väga paljudel erinevatel tasanditel: nt rahvuskultuur, hariduskultuur, kodukultuur, olmekultuur, liikluskultuur, majandamiskultuur, organisatsioonikultuur, teeninduskultuur, inimese sisemine kultuur jne. Iga loodud kultuur on oma olemuselt suhteliselt stabiilne, väljendudes mõttelaadis, keeles, institutsioonides, harjumustes, sotsiaalsetes suhetes, käitumises jms, ning selle muutmiseks on vaja teha jõupingutusi. Siiski saab kultuuri organisatsioonides suhteliselt kiiresti muuta, kuid seda vaid soovitavast kultuurist
annaabi.ee 
