Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate hingi Nuumen- igas elusolendis looduses või igal asjal oli nende arvates hingestatud Augur- riigi poolt määratud preestrid Sibüll ja sibülliraamatud- Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna, kõige kriitlisemal hetkel pöörduti sibülliraamatute poole 10)Iseloomusta roomlaste a)hariduskorraldust, b)teatrit ja c)ajalookirjutust(Cicero)? a)Vahel saadeti oma pojad kui ka tütred kooli kirja õppima, rikkad aga võtsid koduõpetaja, õpetamine kestis kaua kuna suursugustel peredel oli eesmärk poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada. Õpiti kreeka keelt, kultuuri. b)Teatrietendused kuulusid Rooma avalike mängude kavva, ning selles valdkonnas olid tugevad Kreeka mõjud, lava ja pealtvaatajate koht
Avalike huvide olemasolul on selgelt põhjendatud hariduse toetamine avalikest eelarvetest, kusjuures hariduse andmine võiks seejuures olla erakätes ja alluda normaalsele tururegulatsioonile. Ometi on enamuses riikides ka hariduse andmine, vähemasti üldhariduse osas, korraldatud avalike haridusasutuste süsteemi kaudu. Lisaks sellele on pea kõigis maailma riikides muudetud hariduse omandamine teatud mahus kohustuslikuks. Riigi rolli hariduselus võib jaotada kaheks: Esmalt hariduskorraldust puudutav osa, mille raames määratletakse hariduse sisunõuded, mida peetakse vajalikuks ühtlustada kogu riigi tasandil ning luuakse nende nõuete tagamise mehhanism. Sõltuvalt ajaloolisest taustast on lahendused riigiti üsna erinevad. Kuivõrd riik ei osale mitte ainult hariduskorralduses ja hariduse finantseerimises, vaid ka otseselt hariduse andmises, siis on teiseks oluliseks hariduspoliitika valdkonnaks koolikorraldusega seonduv. Koolikorraldusega sätestatakse
erivajadused, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sotsiaalne positsioon, elukoht (maapiirkond või linn) EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL Mõelgem sellele: Millised nimetatutest on kõige teravamad probleemid Eesti hariduses? Millised müüdid on seoses multikultuurilisusega Eesti hariduses ja kuidas neid murda? Kokkuvõte: Võrdlev koolikorraldus on valdkond, mille eesmärgiks on analüüsida teiste maade hariduskorraldust, -tulemusi, positiivseid ja negatiivseid tendentse ning nendest õppida. Globaalsete haridussuundumustena on täheldatavad neli trendi (egalitaarsus, hariduse paindlikkus, detsentraliseeritus, multikultuurilisus). Videofilm "Saksamaa uue koolikultuuri otsinguil" Saksamaa koolisüsteemi isaloomustab varane diferentseerimine e. õpilaste selekteerimine võimetekohasesse koolitüüpi: Gümnaasium, reaalkool ja põhikool (Hauptschule immigrantidele ja madala sots-maj. staatusega õpilastele)
annaabi.ee 
