Üldhariduskeskkooli ja kutsekooli ühtesulatamist ei jõutud lõpule viia. 1980.aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon. 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja
ja noorsoorahutustes. 1980. aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988. a. loodi Eesti Laste Organisatsioon (ELO). 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988. a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. 3. Ideoloogiline surve õpikute näol Õpikut on läbi aegade käsitletud kui määratletud infoallikat ja rahvusliku kultuuri kandjat. Peale selle on õpikul tähtis osa õpilase maailmapildi kujundamises. Olenemata õppeainest, kannavad kõik õpikud endas vastavat sõnumit, mis toob suurepäraselt välja parasjagu kehtivate olude ja ühiskonnakorralduse eripärad. 8
annaabi.ee 
