Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid püstitada varasemast suurejoonelisemaid ehitisi. Templitele lisaks ehitati kõikjal linna keskusena välja agoraa, nõukogu hoone ja tingimata gymnasion kohalik spordi- ja hariduskeskusena. /.../ Nagu elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned ka religioonis. Vanu jumalaid austati ja vanu rituaalne jätkati nii kodumaal kui ka võõrsil. Kuid võõrsil puutusid kreeklased tihedamalt kokku kohalike jumalatega, ja kuigi paljud neist olid hellenitele varemgi tuntud, hakkas idamaade rahvaste usk uues keskkonnas kreeklaste maailmapilti tugevasti mõjutama. Tulemuseks oli kreeka ja idamaade usundite põimumine. Mait Kõiv
Eefesos, Ateena, Korintos, Sürakuusa jt. Vahemere lääneosas tõusid suurlinnadena esile Kartaago ja Rooma. Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid rajada varasemast suurejoonelisemaid ehitusi. Linnadel oli piisavalt raha rajamaks uhkeid linnakeskuseid templite agoraa ja nõukogu hoonega (buleterion), samuti gymnasione kohalike spordi- ja hariduskeskusena; suuremates linnades ehitati mitmekordseid maju, erinevalt klassikalise perioodi valdavalt ühe- ja kahekordsetest elamutest. Püsisid ka vanad poliitilised traditsioonid. Nii Kreekas kui ka idamaadel jutisid linnu väärikamatest kodanikest koosnevad linnanõukogud, kelle otsused kinnitas rahvakoosolek ja viis ellu kodanike poolt valitud ametnikkond. Kuid klassikalisest perioodist erinevalt polnud enamus linnu enam sõltumatud, vaid allus ühe või teise hellenistliku kuninga ülemvõimule