Haridusinvesteeringute väärtus Eesti Vabariigi 2012. aasta eelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Hariduse valdkonnale suunatakse riigieelarvest 2012. aastal 700,8 mln eurot, mis moodustab eelarve kogukuludest 10,7%. Hariduse kuludest on suuremad kõrghariduse valdkonna kulud summas 153,8 mln eurot, kutsehariduse kulud 110 mln eurot, haridustoetused kohalikele omavalitsustele (munitsipaalkoolide kulud) 200,8 mln eurot, riigi üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist (sh on mahult suuremad kulud planeeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonete renoveerimiseks), RKASi kaudu ehitatakse ja renoveeritakse viit riigikooli, s...
Sündimusnäitajad- vahemeremaades halvim, ka uutes halb; head Prantsusmaa, Iiri, Skandinaaviamaad; pigem täheldatav positiivne seos naiste kõrgel tööhõivel ja headel sündimusnäitajatel Palgalõhe- kõrge nö uues Euroopas; ka kontinentaal Haridus- Hariduskulutused- kõrgeimad Skandinaaviamaades; kontinentaal- kõrge sotskulu-madal hariduskulu; Ida-Euroopa pigem vastupidi. Kokkuvõtteks Nii haridusosaluse kui ka haridusinvesteeringute mõttes võib täheldada ELi riikide trendi sotsiaalse investeeringu paradigma suunas. Samas ei ole täheldatav massiline liikumine social protectionilt toward more capacitating social investment (poliitiliselt raske). Childcare kulutused ja osalus on väga varieeruv, samuti vanemahüvitise määr, mistõttu on riikide suutlikkus perepoliitikatega naiste tööhõivet parandada erinev. Samas, kõik muudatused ei kajastu ka alati sotsiaalkultustes.
annaabi.ee 
