Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus juba esimeses eksemplaris maarahva asemel Eesti eahva poole. Jannsen turgutas inimesi üles ja julgustas neid olema uhke oma rahvuse üle. Andra Lepper 11B Carl Robert Jakobsoni välja antud ,,Sakala" võitles rahva õigluse eest. Samuti said ajalehes sõna võtta Eesti tolleaegsed kirjanikud. Jakobson oli üks eesti haridusi suureimaid arendajaid. Tema koostatud õpikud mõjutasid Eesti rahvakooli arengut. Jakobsoni võib pidada Eesti ärkamisaja tähtsaimaks tegelaseks. Venestamine üritas rahvusliku liikumist igati maha suruda. Kehtestati uued reeglid, asjaajamiskeeleks sai vene keel, kõik pidid seda oskama. Ka koolid viidi üle vene keelsele õppele. Kasutuselt võeti kõik eesti keelsed õppikud ja need asendati vene keelsetega. Uue rahvusliikumisena hakkasid tekkima karskusseltsid
kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium. Riiki ühendas vaid kuningaisik. Valitseja Kuninga ümber kogunes suur-vasallidest koosnev nõukogu, mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes. Nõukogu aitas kuningat kohtu mõistmisel ja rahaasjade korraldamisel. Nõukogu valitses kuninga äraolekul. Kuninga sekretärideks ja kirjutajateks olid vaimulikud. Hiljem hakati nõunikena kasutama ilmaliku haridusi omandanud inimesi- juriste Esinduskogud Kuningal ei piisanud rahalisi vahendeid ning ta sõltus täielikult vasallide toetustest. Vasallid võisid toetamisest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. Hakkasid kujunema esinduskogud, kuhu inimesed said tänu tiitlile või ametikohale. Tänu ametikohale said kõrgemad vaimulikud. Nendes maades, kus säilis talupoegade vabadus, olid ka nemad esindatud, nt. Rootsis. 2
annaabi.ee 
