07.1886 02.02.1954 Hella Wuolijoki jagas ennast mitme maailma vahel ja ta oli väga mitmekülgne naine tema kodumaaks oli Eesti aga elas nooruspõlvest alates Soomes, ennekõike tuntakse teda näitekirjanikuna aga tema nimi on tihedalt seotud ka Soome poliitilise eluga. Samuti oli ta edukas ärielus. Hella sündis 9.07.1886 Liivimaal Wagenküll nimelises külas. Juba lapsepõlves Eestis unistas Hella kirjanikuks saamisest. Murrikute perekonnas oli kõigile omane haridusejanu ja suur tegutsemistahe. Algteadmised omandas ta oma isalt, hiljem õppis Valga tütarlastekoolis ning seejärel siirdus Tartu, kus hakkas käima Puskini nimelises tütarlastekoolis. Tartus oli tal kokkupuuteid koonduma hakanud nooreestlastega, samuti ka Postimehe ringkonnaga. Seal tutvus ta Oskar ja Aino Kaldaga, kes avaldasid noorele Ella Murrikule otsustavat mõju jätkata oma õpinguid Soomes. 1904 lõpetas Ella Murrik gümnaasiumi kuldmedaliga ja kuna tol ajal Tartu ülikooli
Tartu murde säilimist on soodustanud oma ainesest võrsunud lõuna-eesti kirjakeel (nn tartu keel), mis oli kiriku-, kooli- ja asjaajamiskeeleks veel möödunud sajandilgi. Kahtlemata on tartu murde kujunemise hilisemas faasis mõju avaldanud ühtse põhjaeestilise rahvuskeele tekkimine ja üldine tarvituselevõtt, samuti ülikoolilinna ning kultuurikeskuse Tartu lähedus. Ka ei tohi unustada tartumaalaste juba varaseimast sajandeist tuntud haridusejanu ja majanduslikku jõukust. Käsitletav dialekt koosneb kümnest murrakust, mida keelelise arengu põhjal on võimalik jagada neljaks suuremaks rühmaks. Tartu murde põhjarühma kuuluvad rohkete põhjaeestiliste joontega Tartu-Maaja ja Kodavere-Kavastu murrak. Murde läänerühma moodustavad Rannu, Puhja, Nõo, idarühma Kambja, Võnnu ning lõuna rühma Rõngu, Otepää ja Sangaste murrak. Liigitus aluseks on võetud endisaegsed
annaabi.ee 
