teenistusse astuda, vastasel korral pidid nad nende peale kulutatud raha tagasi maksma. See võlg tahteti kätte saada ilma igasuguse halastuseta. Vaeseid koolipoisse pidi selleks toetama, et neist saaksid hiljem kirikumehed, samuti Harju- ja Virumaale, sest on üksikuid teateid poiste saatmistest maale peale õpinguid. Vaeste koolipoiste institutsioon koondas endasse nii hoolekande- kui haridusala funktsioone. Esimene funktsioon oli toetada kosti, riietuse, jalanõude, koolitarvete jm. Näol vaeseid või vanemateta poisse; teine eesmärk oli anda poistele kooliharidus. Organisatoorselt langes põhiline osa institutsiooni juhtimisel ühele isikule-eestseisjalelaekurile. Tema kohustuseks oli tegelda finantsilise poolega ning samuti arveraamatu pidamine. Arveraamat on põhiallikas vaeste koolipoiste institutsiooni lahtimõtestamisel ja vaeste õpilaste koosseisu uurimisel
Tema eesmärgiks oli eestlaste ja sakslaste võrdõiguslikkus Eestis. Neli aastat peale Sakala asutamist suri Jakobson suhteliselt noore mehena kopsupõletikku. Tol ajal oli ta juba Kurgja talu pärisperemees ja ühel pikemal hoburetkel rängalt külmetanud. Peale kojujõudmist lasi ta kohe sauna soojaks kütta, et kuri tõbi ihust välja vihelda. Tulemus oli vastupidine saunale järgnes ränk kopsupõletik, mis noore mehe enneaegselt hauda viis. Venestamine üldolukord ja haridusala. Aleksander III (1881-1894) oli esimene Vene tsaar, kes jättis kinnitamata balti aadli privileegid, andes märku Baltimaid Venemaaga siduda. Viidi läbi reaktsioonilised reformid. Kui ärkamisajal kõrgem haridus ja asjaajamine toimus saksa keeles, siis pärast 1881. aastat muutus nii algharidus (mis peamiselt oli eestikeelne) kui ka ametlik asjaajamine venekeelseks. Selle teostamiseks määrati hulk umbkeelseid venelasi.
Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68). Õuesõppe pedagoogika on valkondadevaheline uurimis- ja haridusala, kus õpiruumina kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rõhutatakse meeleliste elamuste ning raamatuhariduse koostoimet, tõstetakse esile õpikoha tähendus. Tänapäeval, kui õppetöö toimub enamasti siseruumides, on õuesõpe vahend, kuidas õppekava eesmärke näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb õuesõppe läbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mäng kui paraneb tervis
annaabi.ee 
