Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt ka situatsiooniväliste ütluste sisu. Tajudest ja tajukujutlustest sõltub suurel määral ka ütluse mõistmine. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele otsest mõju kuni 10-1 aasta vanuseni: laps elistab situatsiooniloogikat ütluse grammatilisele tähendusele. Taju täpsusest sõltub kõnes väljendatavate tunnuste hulk, mahust ja kiirusest kujutluste hulk. Taju analüütilisus kajastub ütluse hargnevuses, taju mõtestatusest sõltub loogilis-grammatiliste suhete väljendamine kõnes. Mida laps pole tajunud, sellest pole tal ka võimalik kõnelda. Kõnel on lapse taju suhtes järgnevad funktsioonid: suunav-osutav- sõna asendab suunavat zesti; rühmitav - sõna annab raamid ühte liiki objektide või tunnuste rühmitamiseks. Kõne soodustab analüütilist tajumist- terviku osad ja tunnused. Kõne kergendab tajutava mõtestamist- suunab tähele panema objektide suhteid ja funktsioone.
•Kõne sõltuvus tegelikkuse tajumisest; •Tajude sõltuvus kõnest. Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt aga ka situatsiooniväliste ütluste sisu, kui need toetuvad episoodimälule. Kõnele ja kõnemõistmisele avaldavad mõju tajuprotsesside kõik tunnused. Taju täpsusest sõltub kõnes väljendatavate tunnuste hulk, mahust ja kiirusest kujutluste hulk ja seega ka omandatud sõnavara eakaaslastega võrreldes; taju analüütilisus kajastub ütluse hargnevuses; mõtestatusest sõltub loogilis-grammatiliste suhete väljendamine kõnes. Vähemalt laste puhul kehtib seaduspärasus: mida pole tajutud, sellest pole võimalik ka kõnelda. Seega pedagoogiliseks eesmärgiks on õpetada-harjutada last vaatlema, analüüsima, võrdlema esialgu tegelikkust, hiljem ka kujutisi (esmajoones pilte). Vastasel juhul võib avalduda olukord, kus hälviklaps vaatab, aga ei näe (ei märka), kuulab, aga ei kuule.
annaabi.ee 
