Adapteerimine kujutab endast teksti keelelist lihtsustamist ja teksti sisu jõukohastamist (sisult raske info ärajätmist, puuduva info lisamist). Lihtsustamine haarab nii teksti, lause kui ka sõnavara. Teksti tasandil püütakse leida selle optimaalne liigendatus lauserühmadeks (iga osamõtte väljendamine eraldi lõiguna), kasutada lauseid siduvaid üheselt mõistetavaid vahendeid (nt sõnakordus), hoiduda mõttelünkadest, formuleerida selgelt teksti mõte. Sobivaks peetakse keskmise hargnevusega teksti. Lausete tasandil on eelistatud tajuja operatiivmälu mahule vastavad lihtlaused (4-6 sõna). Püütakse hoiduda raskemini mõistetavatest konstruktsioonidest, nagu vasakule hargnevad atributiivsed ühendid {pehme valge soe karv), distantskonstruktsioonid (Mees, kes elab oma naisega naabruses, saabus ...), kahekordne eitus, võrdluskonstruktsioonid jne. Sõnavara valikul arvestatakse (kirjalikus tekstis) sõnade pikkust, sõnade konkreetsusest-abstraktsust (sh
>C=O -I -M elektroniaktseptor (-I, -M) -COOH -I -M elektroniaktseptor (-I, -M) -SO3H -I -M elektroniaktseptor (-I, -M) ================================================================= Märkus: Alküülrühmade +I-efekt kasvab koos nii süsinikuaatomite arvuga kui ka hargnevusega grupis. elektronoaktseptoorsed asendajad: langetavad molekuli elektronitihedust (halogeenid, karbonüül-, karboksüül-, sulfo-, nitro- jt. rühmad, milledel on valdavalt -I-efekt ja -M- efekt) (vt. tabel). Probleem 1. Asendajate efektid atsükliliste orgaaniliste ühendite omadustele. Lüsiin on inimesele essentsiaalne aminohape. Oma metaboliidi (krootonaldehüüdi derivaa- di) kaudu lüsiini katabolism toodab ketokehi. Ketokehad on tähtsad kliinilised markerid.