ega registritesse. Läbides konveieris seda astet, ei toimu hargnemiskäsus mingit infotöötlust, st sisuliselt on tegemist konveieri tühitaktidega. Iga tühitakt vähendab konveieri potentsiaalset jõudlust. 3. Riskinähtustest põhjustatud tühitaktid konveieri töös Käsukonveiereis esineb kolme liiki riskinähtusi – andmeriskid (tingitud RAW-, WAR- ja WAW- tüüpi andmesõltuvustest), juhtimisriskid (tingitud hargnemistest töödeldavas programmis) ja struktuursed- ehk ressursiriskid (tingitud protsessori riistvaraliste vahendite piiratusest) töötlemine konveieris). 23. Riist- ja tarkvaraliselt juhitavad vahemälud, vahemälu ühendamine mälusüsteemi. Mälusüsteemi hierarhilises struktuuris on kesksel kohal vahemälud, mis võimaldavad töödeldavat informatsiooni hoida võimalikult protsessori lähedal ja seeläbi tagada kiire andmevahetuse protsessori ja mälusüsteemi vahel.
on veri arterites hapnikuvaene ja veenides hapnikurikas. Verevool konkreetsesse kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest (arter) madalama rõhuga piirkondadesse (veen). Rõhk väheneb voolutakistuse (sisehõõrdumise) tõttu. Voolutakistus sõltub veresoonte arvust, pikkusest, läbimõõdust, hargnemistest ja vere viskoossusest. Südame parem ja vasak pool on vereringes järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Südameklapid paiknevad mõlema vatsakese sisse- ja väljavooluavades ning tagavad vere ühesuunalise liikumise. v. cava -> parem koda ->parem vatsake -> kopsu arterid -> kopsud -> kopsu veenid -> vasak koda
hargnemise toimumise kohta (0 – ei toimu, 1 – toimub). Parem bitt näitab, kas viimase hargnemiskäsu juures toimus hargnemine või mitte. Kui ennustati, et hargnemist ei tule, kuid tuli, jääb ennustus samaks, kuid parema bitiga määrati, et tehti vale ennustus. Kui järgmiseks hargnemist ei tulnud, muutub parem bitt taas nulliks. Kui tuleb teist korda hargnemine, muudetakse nii parema biti väärtust kui ka ennustust. Seega dünaamilise ennustamise korral õpib programm eelnevatest hargnemistest ning õige ennustus tuleb keskmiselt 90% juhtudest. II 1. Loendurid. Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Impulsi saabumisel muudab üks/mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu kombinatsioonide järel jada kordub. Väljundis ei pruugi olla järjestikused kahendarvud. M-järgulisel loenduril võib olla maksimaalselt 2 m kombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend E. Kui E pole aktiivne, et reageeri loendur sisendite muutusele
annaabi.ee 
