linna servas Tähe tänavas. Sinna voolasid kõik tegelased kokku, sest sealt algas rongkäik. Esimesel pidupäeval koguneti varakult ,,Vanemuise" maja juurde. Tänav pidumaja lähedal oli noorte kaskedega ja maja ise lippudega ehitud, samuti olid dekoreeritud raekoda, tähetorn ja mitmed eramajad. Lauljad kogunesid distsiplineeritud ja õigeaegselt. Lauljatele pandi rinda hõbedane juubelipeo märk; pasunamängijad said kullavärvi märgid. Rinnamärk kujutas harfkannelt, mis oli asetatud puna-rohelis-valgetele põhjale; sinna olid paigutatud veel Liivi- ja Eestimaa, peoks ühendatud mõlema provintsi vapid, lisaks veel Tartu linna kui pidupaiga vapp; aastaarvud 1819 ja 1869 vappide kohal särava päikesega pidid meenutama juubelipeo tähendust- pärisorjusest vabastamist. Lauljate rinnamärkide ja koorilippude kõrval tunti vajadust eriliselt märgistada juhtivaid peotegelasi. Pidumarssalid-
Saabunud koorid ja orkestrid rivistati ringkäiguks, mille kohale kerkis 37 kooride lippu. Need lisasid veelgi kirevust ja tõstsid meeleolu. Liikuma hakati Tammeoru suunas, kus toimus laulupeo pidulik avamine vaimuliku talitlusega. Arvatavasti viibis Tammeorus 10 000- 12 000 inimest (Hillar, Hillar 1994:13-14). Lauljatele oli kinnitatud rinda hõbedane, pillimeestele kuldne laulupeo märk. See kujutas Liivimaa lipuvärvide (punane, roheline, valge) foonile asetatud harfkannelt. Peakomitee liikmed kandsid rosetti Eestimaa kubermangu lipuvärvides (lilla, roheline, valge) (Hillar, Hillar 1994:13). Avatseremoonia algatuseks laulsid koorid pasunakoori ja rahvamassi saatel koraale. Ühislaul kõlas ennekuulmatu jõuga, vapustades nii kaaslauljaid kui pealtkuulajaid (Hillar, Hillar 1994:14). Sellise jõuga polnud Eestis varem kunagi ükski laul kõlanud. Avasõnad lausus peakomitee president pastor A.H.Willigerode. Järgnesid ühislaulud ja nelja pastori
annaabi.ee 
