1 ). Tabel nr.1 Vastajate perekondlik staatus Vallaline Abielus Vabaabielus Lahutatud Lesk Põhiharidus+ 3,6% 26,0% 13,5% 3,3% 2,1% keskharidus Kõrgharidus 3,8% 32,8% 11,3% 3,0% 1,2% Kõrgharitud inimeste perekonnaseis on valdavalt abielus, vähem on seda põhihariduse ja keskharidusega inimeste kokku liitmisel . Sellest võib järeldada, et kui elanikud on omandanud vastava hardustase, siis on nad ka valmis ennast ametlikult siduma teise inimesega. 6 · Järgmiseks võeti vaatluse alla, kas haridus mõjutab laste arvu peres ? Kas kõrgharidust omandavad elanikud soetavad julgemalt järglasi , kuna eeldatavalt on nad materiaalselt rohkem kindlustatud ? Selleks koostati tabeli ( Tabel nr.2 ). Tabel nr.2 Vastajate laste arv
pidurtatud ebasoodsatest koolioludest. Ei tulnud ka aabitsate ning lugemike kaudu juurde midagi tähelepanuväärset, mida võiks siduda lastekirjandusega. 1840ndateks süvenes pärisorjuse kriis, tekkis massiline talurahvaliikumine. Hoogu võttis rahvuslik ärkamine. Neil aastail astusid esile otseselt talurahva huve kaitsvad eesti haritlased Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, rajati Õpetatud Eesti Selts, tärkas huvi rahvaluule vastu, suurenes tunduvalt raamatutoodang. Hardustase ja lugemishuvi oli jõudnud nii kaugele, et tekkis vajadus rahvusliku lugemismaterjali järele. Esimeseks lasteluule alla liigitatavaks trükitud hällilauluks peetakse J. G. Schwabe „Lapse uinutamise Laulu“ (1797). 19. saj 34-40ndatel jõudsid Eestisse „robinsonid“ ja „jenovevad“ – rahvusvaheline sentimentaalne jutukirjandus, mis tõlkijate ja mugandajate poolt enamasti ka „laste kasuks“ oli mõeldud ja mille algallikaks osutubki tihti mõne saksa noorsookirjaniku menuteos.
annaabi.ee 
