parandus (tulumaksuseadus) Põhiseaduse 17. parandus (seaatorite valimise seadus) Esimese maailmasõja algus Panama kanali ehituse lõpetamine Mustanahliste massiline siirdumine põhjaosariikidesse Piiramatu allveesõja kuulutamine Saksamaa poolt Usa astumine Esimesse maailmasõtta Wilsoni "14 punkti" Relvarahu, Esimese maailmasõja lõpp Põhiseaduse 18. parandus (keeluseadus) Versailles' rahuleping Verised rahutused (Chicagos jm) Põhiseaduse 19.parandus (naiste valimisõigus) Warren G.Hardingi valimine USA presidendiks M. Palmeri massihaarangud Washingtoni konverents Hardingi surm, Calvin Coolidge'i saamine USA presidendiks Coolidge'i valimine USA presidendiks Immigratsiooniseaduse vaastuvõtmine Suurim liikmete arv Ku Klux Khanis FBI asutamine Kohus John T. Scopsi üle Sacco ja Vanzetti surm elektritoolil Charles Linberghi üksiklen üle Atlandi Herbert C. Hooveri valimine USA presidendiks Börsikrahh, suure majanduskriisi algus Franklin D. Roosvelti valimine USA presidendiks
ning USA-s endas tugevnes isolatsioonitaotlus. Senat jättis Versailles'i rahulepinguratifitseerimata ja USA ei astunud olenemata Woodrowi pingutustest Rahvasteliitu. 1920. aastal kandideeris vabariiklane Warren G. Harding järgmiseks USA presidendiks. Selle aasta presidendivalimisest võtsid esmakordselt osa ka naised. Ta oli rahva poolehoiu võitnud oma platvormiga ,,tagasi normaalse elu juurde". Ta saavutas hiilgava võidu. Hardingi võit kindlustas vabariiklastele koha Valges Majas järgmiseks 12 aastaks. Nende eesmärgiks oli luua Ühendriikide tööstusele parimad tingimused. 1920. aastail sai eraettevõtlus pidevalt palju toetust. Neile anti kergelt ehituslaene, tagati soodsad postiteenused jne. Põllumajandustegelased said aga kõvasti kriitikat, sest farmeritele langes 1920. Aastate majanduslikust heaolust väga väike osa. Varem oli põllumajandus olnud tõusuteel ja edukas, aga kuna peale sõda kahanes järsult
Seepärast kõndisin öö läbi surnuaias, et maha rahuneda." Väärt retsept kuldmedali võitmiseks! LILLEHAMMER 1994 Olümpiamaskotid kuninglikud lapsed Kristin ja Håkon. Üheks põnevamaks alaks Lillehammeris oli naiste iluuisutamise üksiksõit. Mitte niivõrd pingelise medalivõitluse pärast - kuigi iluuisutamine oli talimängudel alati üks soositumaid -, vaid koloriitsete osaliste tõttu. USA meistriks tulnud Tonya Hardingi põhirivaali Nancy Kerrigani oli treeningul rünnanud Hardingi ihukaitsja Shawn Eckardt ning tekitanud Kerriganile soki ja vigastusi. Pärast sellele järgnenud möllu, protsesse ja ajakirjandusmüra ilmusid Lillehammerisse siiski mõlemad. Hardingi-Kerrigani skandaal tõi naiste üksiksõidu ajaks CBS-i telekanalit vaatama 100 - 120 miljonit inimest. Vähestel jätkus ehk silmi come back'i üritava Katarina Witti või
annaabi.ee 
