Riik ja rahvus · izb Allh [hizb all'aah] (araabia keeles 'Allahi Partei, Jumala Partei') on Liibanoni siitlik islamistlik organisatsioon ja partei, millel on sõjaline tiib ja tsiviiltiib. · Kuus riiki, sealhulgas USA ja Iisrael, on kuulutanud Hizb Allhi Julgeolekuorganisatsiooni terroristlikuks organisatsiooniks. · Hizb Allhi ametlik asutamisdaatum on 16. veebruar 1985, mil Sheik Ibrahim al-Amin kuulutas välja rühmituse manifesti. See oli ajastatud Ragheb Harbi surma- aastapäevale. · Organisatsiooni praegune juht on peasekretär Hasan Nasrallh. Pildid Hasan Nasrallh Hezbollahi mehed Hezbollahi naised Eesmärk · Organisatsioon moodustati võitluseks 1982. aasta Liibanoni sõjale järgnenud Iisraeli okupatsiooni vastu Lõuna-Liibanonis (kestis 2000. aastani). See loodi 1980ndate alguses suurelt osalt ajatolla Khomeyni järgijate abiga, et levitada siitlikku revolutsiooni. Kuid
Osmanite riik kaotas kahe Balkani sõja tulemusena kõik oma Euroopa territooriumid Maritsa jõest läänes, mis seega kujutab tänapäeva Türgi läänepiiri. Suur hulk türklasi hakkas kaotatud maadelt Osmanite südamaale põgenema. Aastal 1914 koges Osmanite riigi järelejäänud tuumikala rahvastiku kasvu umbes 2,5 miljoni võrra sisserändevoo tõttu Balkanilt. Türgi kodanikud loevad Balkani sõdu suureks katastroofiks (Balkan harbi faciası) rahvuse ajaloos. Ootamatu langus ja türklaste-domineeritud Euroopa territooriumite äkiline loovutamine tekitas türklaste seas psühhotraumaatilise ilmingu, mis öeldavasti päästis valla riigi lõpliku lagunemise viie aasta jooksul. Osmanite armee staabiülemat Nazım pašat peeti läbikukkumise eest vastutavaks ja ta mõrvati 23. jaanuaril 1913 "Noortürklaste" poolt korraldatud riigipöörde ajal. Esimene Balkani sõda puhkes, kui Liidu liikmesriigid ründasid 8
moslemid – Islami riikide kodanikud, kes järgivad Islami usku. Nendele kehtib islami karistusõigus täies mahus; dhimma – mittemuhameedlane (kristlased, judaistid), kes resideerub Islami riigis, maksumaksija. Muhameedlaste kaitse alla kuuluv kodanik. Talle on seadusega tagatud isikuline ja varaline puutumatus. Õiguskorras muhamedlastega samal tasemel asuv kodanik, kellele on tagatud põhiõiguste kaitse;21 harbi – dhimma staatuse vastand. Peab olema Islami riigis viibimiseks riigivõimude luba, mille tagatakse põhiõiguste kaitse. Üldiselt on tegu vaenuliku riigi (sõja konflikt) mittemuhamedlased. 22 21 R. Peters, lk 47. 22 Ib. 9 4 Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses Selles peatükis tutvustab autor islami karistusõiguse kuritegude klassifikatsiooni ja annab igast kuriteoliigist täpsema ülevaate.
annaabi.ee 
