koos määramatu valimistulemusega. *Optimaalse maksustamise teooriat arendasid edasi Diamond ja Mirrlees. Teoorias võetakse aluseks mingi maksusumma ja püstitatakse küsimus: kuidas jaotada see summa parimal viisil üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Hinnasuhete suhtes neutraalne maks ei ole reaalselt rakendatav. Seega küsitakse, milline oleks paremuselt teine lahendus. Maksuintsidentsi teooria – kes tegelikult kannab maksukoormust? Harberger leidis sellele üldises tasakaalumudelis lahenduse. 9 56.Millised on poliitiliste konjuktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris? Poliitiliste konjunktuuritsüklite tekkepõhjusteks avalikus sektoris peetakse kas parteide huvisid (Hibbs) või jäikasid palgakokkuleppeid määramatute valimistulemustega (Alesina ja Rosenthal). Peamiseks põhjuseks on lihtsalt perioodiline valimissüsteem.
tootmistegurite või indiviidide vahel. Otsitakse lahendust, mis kutsuks ressursside paigutuses esile võimalikult vähe moonutusi. Peale II MS arendasid teooriat Diamond ja Mirrlees. Teooria on küll teaduslikult huvitav, kuid ei käsitle institutsioone, kus kulu- ja tulupoliitilisi otsuseid vastu võetakse ja seega ei saa seda maksustamisel reaalselt rakendada (puudub maksustamise poliitiline dimensioon??) Maksuintsidentsi teooria uurib, kes tegelikult maksukoormust kannab. Teooriat arendas Harberger, kes uuris mingile objektile kehtestatud maksu mõjul toimunud muutuseid sissetulekutes ja asendusefekte. Selle alusel näitab ta, milliseks maksuintsidents kujuneb. Ühtseid hinnanguid ei võimalda siiski anda. 56. Millised on poliitiliste konjunktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris? 13 Nordhaus arvab, et tsükleid põhjustab valitsuse motivatsioon kujundada soodne majandusolukord just valimiste ajaks
annaabi.ee 
