Teised alkaloidid on vähem mürgised. Kasutamine: ravimtaimena ei kasutata. Siinkohal leiab käsitlemist kui kõrge mürgisusega taim õnnetuste ärahoidmiseks. Rahvapärased nimetused: kooljaputk, kooljapütsk, mürkhain, hullud peetersilid . Surmaputk toob surma, kui kariloomad teda kevadel karjamaal söövad või mõni laps teda imeb. Saatuslikuks võib saada ärasegamine mõne teise taimega. Täpiline surmaputk on näiteks väga sarnane mets-harakputkele, ent ta õitseb harakputkest hiljem, suve keskel. Kuid tal on ka üks hea tunnus, mis eristab teda kõigist teistest meie putketest: nagu nimigi ütleb, on ta täpiline. Täppe tasub otsida siiski vaid varrelt, eelkõige aga selle alumisest osast. Surmaputke varre alumine osad on sageli kaetud punaste laikude või täppidega otsekui vereplekkidega, just nagu tahaks ta hoiatada ähvardava ohu eest. Mets-harakputke ei kasutata söögiks ja seetõttu ei ole sarnasus viimasega nii ohtlik.
Lisaks sisaldab palju C-vitamiini. Muud kasutusalad Kasutamine haljastuses kuulub taluaia tüüpiliste maitse- ja ravimtaimede hulka. Kuna on vähenõudlik ja kasvab ka hästi potis, kuulub ta tänapäevalgi igasse vürtsi- ja lõhnataimede kollektsiooni. Muu oluline informatsioon Siledate lehtedega harakputkesordid võib kergesti ära vahetada mürgise surmaputkega, viimane eritab aga ebameeldivat lõhna. Mets-harakputk on vastandina süütule aed-harakputkele kergelt mürgine ja võib põhjustada nahaärritust. 18 AED - KORIANDER Coriandrum sativum Sarikalised (Apiaceae) Botaaniline iseloomustus 20 60 cm kõrgune rohttaim VARS peenevaoline LEHT alumised lehed sulglõhised, ülemised peenjaguselt sulglõhised ÕIS määrdunudvalge kuni roosakasvalkjas