Eesti rahvusjookideks on kase- ja vahtramahl,leivakali ja meemõdu. Kase- ja vahtramahla kasutatakse joogiks värskena ja ilma mingite lisanditeta.Mahla hapendamiseks lisatakse jahu ja suhkrut. Külmadeks rahvustoitudeks on: Kohupiim köömnetega,kuivatatud kala(lest),munavõi,seajalad,tarrendis,sõir,soolatud räimed ja sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga. Küpsetatud ahjuõunad on magusad õunad mis sobivad hästi serveerimiseks koos vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp kruupidega ,pulmasupp ehk siis pulmarokk ja samuti ka räimesupp. Kört on keevasse piima segatud odrajahu. Verest rahvustoidud on:verikäkid,verileivad,veripannkoogid ja kindlasti verivorst.
atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm kartulite ja räimedega,kohupiim köömnetega,sõirasupp. 11.Munatoidud olid: härjasilmad,munapuder,munaroog,munavõi,kartuli d munahüübes. 12. Teraviljade kasutamine. Tehti kama,rukkijahu. 13.Kanepiseemnetest valmistati,mida määriti leivale ja pandi suppide peale,kanepipiim oli piima aseaine, kanepitoidud olid toitvad ja ja maitsvad. 14.Aedviljadest tarvitati naerist,hiljem kaalikat, ja hapukapsaid,hiljem tuli ka kartul kasutusele. Hapukapsasupp
annaabi.ee 
