aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000. aastal mainitakse esmakordselt Sveitsi Schabzigeri juustu, mitte palju hiljem, 1070. aastal prantsuse Roquefort'i. 12. sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega
aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000. aastal mainitakse esmakordselt Sveitsi Schabzigeri juustu, mitte palju hiljem, 1070. aastal prantsuse Roquefort'i. 12. sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega
aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000. aastal mainitakse esmakordselt Sveitsi Schabzigeri juustu, mitte palju hiljem, 1070. aastal prantsuse Roquefort'i. 12. sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega