täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapulembeste taimede kasvatamiseks madalsooturvas, mille tunneb ära selle järgi, et ta on musta värvi, hästi lagunenud ning kleepuv; rabaturvas seevastu on vähelagunenud ning pruuni värvi ning temas on näha rohkesti kõdunemata taimeosasid (juuri, okkaid, kõdupuitu). Kui hapulembeseid taimi soovitakse kasvatada neile sobimatutel muldadel, on vaja luua kunstlik kasvukeskkond. Sobivaks mullareaktsiooniks on pH alla 5,5 (optimaalne on 4,0 ... 5,5). Sellise kasvukeskkonna loomine on võimalik kahel viisil: 1) Kaevates süvendi, mis täidetakse erisubstraadiga 2) Rajades tihedalt üksteise kõrvale paigutatud kandilistest turbapätsidest astangulise kõrgpeenra Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused. Süvendisse paigutatud substraadi puhul on
tundi päikesevalgust. Turbaaed ei tohi asetseda tuulises kohas. Kaitsta tuleb seda just põhja ja kirdetuulte eest. Turbaaed ei tohiks asetseda lohus, sest taimed ei vaja seisvat ega liigset vett. Turbaaia hooldus ei ole raske, aga turba ost ja kohalevedu on kulukas. Mida vajame turbaaia ehitamiseks? · turbapätse · freesturvast · suuremaid maakive · graniitkillustikku · liiva · lehekomposti · hapulembeseid taimi · turbapätside lõikamiseks vukssaagi · turbapätside kinnitamiseks grilltikke · turbapätside leotamiseks veevanne HOOLDAMINE: Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada.
2.4.3. Kasvupinnase reaktsiooni reguleerimine Kasvupinnase liigset happesust vähendatakse mitmesuguste lubiainetega (vt punkt 5.3.4), mille + anioonosa on happelisi H -ioone neutraliseeriv alus. Neutraliseerimisreaktsiooni käigus seotakse vesinikioon taimedele kahjutusse ühendisse, milleks on veemolekul. Happeliste vesinikioonide hulga vähenemisega kaasneb happelise reaktsiooni muutumine aluselisemaks. Sageli aga on vaja kasvatada hapulembeseid taimi kohtades, kus looduslikud mullad on liiga aluselised või siis on vaja valmistada sellistele taimedele kasvupinnas. Parim viis kasvupinnast hapustada on lisada sellesse neutraliseerimata rabaturvast, mille pH on 3 … 5. Kui aga liigne aluselisus ilmneb juba rajatud, taimestikuga kaetud istutusalal, on pinnast võimalik hapustada, kui kasutada reaktsiooni mõjutavaid preparaate. Sellisteks preparaatideks on näiteks raudsulfaat või mõni ammooniumiooni sisaldav väetis
annaabi.ee 
