vesi antioksüdantsete omadustega, tänu millele ta hävitab vabu radikaale nagu vitamiin E, tugevdab immuunsüsteemi nagu vitamiinid C ja E ning aitavad seeläbi ennetada haigusi (Sõsar). Aluseline vesi on väga efektiivne peale trenni, sest ta täiendab elektrolüütide tasakaalu kolm korda enam kui tavaline vesi. Põhjuseks on väiksemad veekimbud, mis imenduvad rakku paremini ja taastumine on kiirem (Sõsar). Kuidas aluseline vesi toimib? Vee pH väljendab vee happesisaldust. PH taset mõõdetakse skaalal 014, kus pH 7 on neutraalne, alla 7 on tegemist happelise ning üle 7 aluselise keskkonnaga. Enamiku järvede ja vooluveekogude pH ulatub 6,5-st 8,5-ni ehk on aluseline. Seega on meil loodusest palju õppida. Inimese erinevates organites on erinevad pH keskkonnad, näiteks maos on see 1,2, mis on vajalik valkude seedimiseks. Kuid üldjuhul on see üle 7 ning vere pH on 7,365. See on tähtis number, kuna veri transpordib kõik vajalikud ühendid
0. Picrophilus suudab kasvada 1.2M väävelhappes, rakusisene pH on tal ca. 4.6. Tioonbakter Thiobacillus thioxidans. G(-) bakter. Talub ka pH 1.0, optimaalne on talle pH 2- 3. Bacillus acidocaldarius on termofiilne ja atsidofiilne G(+) bakter. Tiobatsillid ja atsidofiilsed arhed saavad energiat S-ühendite, kas H2S või väävli oksüdeerimisest ja tekitavad oma metabolismi käigus väävelhapet. Oma elukeskkonna hapestavad ka kääritajad bakterid, kuid enamasti nad kõrget happesisaldust ei talu ja nende kasv peatub peagi. Laboris kasvatamisel lisatakse kääritajate söötnetesse puhverlahuseid, et pH stabiilsena püsiks. Vahel võib lisada ka kriiti. Hapete tekkega kriit lahustub vähehaaval ja neutraliseerib tekkiva happe. Kui mikroobe kasutatakse hapete tootmiseks, siis lisatakse söötmetele Ca ja tekkiv hape sadeneb Ca-soolana. Hiljem saadud soola mineraalhappega töödeldes saadakse soovitav orgaaniline hape kätte. Hapete