kuumuse või kemikaalide mõjutusi, siis see õli ei kuulu kumbagi klassi. Väiksemad oliiviõli tootjad piirduvadki esimese külmpressimisega. Teises pressimises kasutatakse ära esmapressimiselt saadud mass, mis asetatakse taimest või plastikust mattide vahele virna ning surutakse kokku. Eraldunud õli ning viljavedelik kogutakse tankidesse ning separaatoris eraldatakse õli vedelikust. Virgin ja Extra Virgin oliiviõlid erinevad üksteisest happesisalduse poolest. Kui loomulik happesus külmpressisaadusel jääb alla 1%, saadakse Extra Virgin oliiviõli, kui happesisaldus on vahemikus 1% - 3,3%, on tegemist Virgin oliiviõliga. Külmpressimisel saadud õli, mille happesisaldus ületab 3,3%, ei kuulu enam Virgin õlide hulka. Reeglina saadetakse selline õli ümbertöötlemiseks rafineerimistehastesse, kus vähendatakse happeid või kõrvaldatakse muid mittevajalikke omadusi. Umbes 90% müüdavatest oliiviõlidest saadakse esimesel
pinnaveele, kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised juba 194050ndail aastail. Üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu haaravad seirevõrgustikud rajati 1950.aastail Euroopas ja 60.aastail Põhja Ameerikas. Pärast seda on teavet happesademete kohta lisanud väga mitmed ja ulatuslikud projektid. Terminit happevihm kasutati algul vihmavee suurema happesisalduse tähistamiseks ja sellest tulenevate probleemidele viitamiseks. Hiljem on muutunud üldisemaks termin happeline depositsioon ehk happeline sadestumine. Mis vahe siin on? Nimelt suurem osa hapestumist põhjustavaid aineid ei lange maapinnale happesademetena, vaid kuivades ilmastikutingimustes. Atmosfääri paisatud SO2 ja NO2 NOx suurendavad happesust juhul, kui nad muutuvad atmosfääris hapeteks ilma mingi neutraliseeriva aine osalemiseta reaktsioonis.
annaabi.ee 
