Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. · Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. · Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad
Inimesed toodavad, töötlevad, tarbivad kütuseid. Suure tarbimise ja töötlemise tulemusena paisatakse erinevaid ühendeid õhku. Keemiliste reaktsioonide tulemusena võivad need ühendid aga saada meile või keskkonnale saatuslikuks. Võivad hävida elupaigad. Hapestumine ei ole suureks probleemiks nendele pinnastele mis on aluselised. Sellised mullad on hapestumise seisukohalt väga suure puhverdusvõimega ning taluvad happesademeid. Graniitse aluspõhjakivimiga mullad on aga õrnemad happesademetele ning seetõttu on probleem põhjapoolsetes riikides suurem. Kuna hapestumine ei ole lokaalse iseloomuga vaid globaalsega siis seetõttu tuleb ka meil sellele tähelepanu pöörata. Happelise depositsiooni vähendamiseks tuleb vähendada saasteainete, eelkõige lämmastikoksiidide ja vääveloksiidide, õhku paiskamist. 8 Kasutatud allikad 1) Anttila.P, Ojanen.M, Puhakka.M, Vuorisalo.T, Frey
Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad
annaabi.ee 
