Veel võimaldab hüdrogeniseerimine toota kivi- ja pruunsöest bensiini. Peenestatud söepuru segatakse nafta krakkimisjääkidega ja kuumutatakse samadel tingimustel vesiniku keskkonnas. Söepurus sisalduvad süsivesinikud muutuvad alkaanideks ja areenideks. Vedelkütuste puhastamine Naftast saadud kütused ei sobi kohe kasutamiseks kuna sisaldavad väävliühendeid, hapnikuühendeid, vaikaineid ja küllastamata süsivesinikke. Happepuhastus seisneb selles, et vedelkütus juhitakse läbi väävelhappe kihi. Vaikained reageerivad väävelhappega ja moodustavad sette nn happegudrooni. Happegudroon eraldatakse kütusest tsentrifuugi abil. Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus
Seda protsessi kasutatakse bensiini ja diislikütuse tootmisel. Veel võimaldab hüdrogeniseerimine toota kivi- ja pruunsöest bensiini. Peenestatud söepuru segatakse nafta krakkimisjääkidega ja kuumutatakse samadel tingimustel vesiniku keskkonnas. Söepurus saadakse alkaane ja areene. Vedelkütuste puhastamine Naftast saadud kütused ei sobi kohe kasutamiseks kuna sisaldavad väävliühendeid, hapnikuühendeid, vaikaineid ja küllastamata süsivesinikke. Happepuhastus seisneb selles, et vedelkütus juhitakse läbi väävelhappe kihi. Vaikained reageerivad väävelhappega ja moodustavad sette nn happegudrooni. Happegudroon eraldatakse kütusest tsentrifuugi abil. Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus
Seda protsessi kasutatakse bensiini ja diislikütuse tootmisel. Veel võimaldab hüdrogeniseerimine toota kivi- ja pruunsöest bensiini. Peenestatud söepuru segatakse nafta krakkimisjääkidega ja kuumutatakse samadel tingimustel vesiniku keskkonnas. Söepurus saadakse alkaane ja areene. Vedelkütuste puhastamine Naftast saadud kütused ei sobi kohe kasutamiseks kuna sisaldavad väävliühendeid, hapnikuühendeid, vaikaineid ja küllastamata süsivesinikke. Happepuhastus seisneb selles, et vedelkütus juhitakse läbi väävelhappe kihi. Vaikained reageerivad väävelhappega ja moodustavad sette nn happegudrooni. Happegudroon eraldatakse kütusest tsentrifuugi abil. Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus
Temilisel krakkimisel (490kraadi, 2Mpa) tekib palju alkeene, katalüütilisel(510kraadi, o,3Mpa) tekivad areenid. Et bensiinide süsinikuaheldate hargnevust suurendada, siis reformitakse katalüütiliselt 500 kraadi ja rõhu all. Pärast destilleerimist ja krakkimist peab kõrvaldama väävliühendid keemiliste ja füsikokeemiliste võtete abil mida nim rafineerimiseks. Alkeenidest saavad alkaanid hüdrogeniseerimisel(400kraadi, 2Mpa) ja ka S muutub H2Siks. Vedelkütused tuleb puhastada happepuhastus, vaikained kondenseeruvad omavahel, tekib happegudroon, adsorptsioonpuhastus- nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ja vaikained adsorbeeruvad aktiivmulla kihis. Leelispuhastus- eraldatakse fenoolid, nafteenhapped, H2S ja muud S ühendid. Vedelkütuste põhiliigid Bensiinid lennuki ja auto saadakse krakkimise ja reformimise produktide kokkusegamisel. Kõige lenduvam fraktsioon. Sisaldab natuke ka madalalt keevaid süsivesinikke, hõlbustab mootori käivitmust
annaabi.ee 
