HNO 3 H+ + NO3 (hape) Vesinikioonide kontsentratsiooni leidmiseks saab antud valemist avaldada järgmise seose: KOH K + + OH (alus) Kuna tugevate hapete puhul tekib igast happemolekulist üks vesinikioon, on 1 1 =- + K +4 K C 2 vesinikioonide molaarne konts. lahuses võrdne happe molaarse konts.-ga (Chape või Ch) C H+
Nende lahustes on laengukandjaid ioone - vähe, seega on ka lahuse elektrijuhtivus väiksem. · Tugevate elektrolüütide lahustunud osa on praktiliselt täielikult jagunenud ioonideks (a » 1). Ioonide kõrge kontsentratsioon tingib lahuste hea elektrijuhtivuse. Nende dissotsiatsiooni võib vaadelda pöördumatu protsessina: CuSO4 ® Cu2+ + SO42 (sool) HNO3 ® H+ + NO3 (hape) KOH ® K+ + OH (alus) · Kuna tugevate hapete puhul tekib igast happemolekulist üks vesinikioon, on vesinikioonide molaarne konts. lahuses võrdne või läheneb happe molaarse kontsentratsioonile (Chape või Ch) CH+ ß Chape 68. Dissotsiooniaste. Tugevad ja nõrgad happed ning alused. Tugevad elektrolüüdid kõik ioonilised ained, nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult.Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed.'
annaabi.ee 
