näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas. -lakmus sinine-happs punane/metüüloranz punane/universaa indikas.kollane.nätb lahuse ph-d happed reag. Metallidega metallide aktiivsuse reag.alusel. LI/K/BA/NA....NISR/PB(H)CU/HG/AG/PT/Aureag happetega--ei reageeri ZN+H2SO4=ZnSO4 +H2 metall+happejääk
Etaanhape ehk äädikhape (pole mürgine, külmub 16C kraadi juures) (Kasutatakse tööstustes lahustina ja paljudes keemiatööstustes saaduste valmistamiseks.) Karboksüülhapped: on aine, mis sisaldavad hüdroksüülrühma, karboksüülrühma ja karbonüülrühma. (Füüsikalised omadused: kõrged keemistemperatuurid, vedekas, tahkes olekus, süsinikuahela pikenedes väheneb vees lahustuvus ja kahaneb ka tihedus, happemolekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid) (keemilised omadused: reageerimine: metallidega, aluseltiste oksiitidega, leelistega, nõrkade hapete sooladega) Aminohapped: on karboksüülhapped, mille alküülrühmas on üks või mitu vesiniku asendatud aminorühmaga. (Füüsikaalised omadused: tahked kristallsed ained, lahustuvad hästi vees, kõrge sulamistemperatuur) (eluks vajalikke aminohappeid on 20 ja millest ehitatakse üles valgud) (Reageerivad: alustega, hapetega, aminohapetega)
hapetega Kõik metallid mis on ennem vesinikku (H2) reageerivad hapetega, aga kõik mis on peale H2 ei reageeri hapetega 6. Reaktsioonivõrrandid ja tasakaalustamine S->SO2->SO2->H2SO4->CaSO4 S+O2->SO2 2SO2+O2->2SO3 SO3+H2O->H2SO4 H2SO4+Ca->CaSO4+H2 7. Nõrgad ja tugevad happed Mida suurem osa happemolekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam on hape. Tugevate hapete molekulid on pea-aegu kõik jagunenud ioonideks. Nõrga happe lahuses on valdavalt happemolekulid ja ioone on vähe. H2SO4, HNO3, HCl-tugevad H3PO4, H2SO3, H2S-keskmised HNO2, H2CO3, H2SiO3-nõrgad
Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad
Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad
Kõik metallid mis on ennem vesinikku (H2) reageerivad hapetega, aga kõik mis on peale H2 ei reageeri hapetega 6. Reaktsioonivõrrandid ja tasakaalustamine S->SO2->SO2->H2SO4->CaSO4 S+O2->SO2 2SO2+O2->2SO3 SO3+H2O->H2SO4 H2SO4+Ca->CaSO4+H2 7. Nõrgad ja tugevad happed Mida suurem osa happemolekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam on hape. Tugevate hapete molekulid on pea-aegu kõik jagunenud ioonideks. Nõrga happe lahuses on valdavalt happemolekulid ja ioone on vähe. H2SO4, HNO3, HCl-tugevad H3PO4, H2SO3, H2S-keskmised HNO2, H2CO3, H2SiO3-nõrgad OKSIID HAPPE HÜDROKSIID SOOL Suvaline aine + hapnik Vesinikioon + OH¯ + metalli o.a Metall + CaO ; AlO ;PO happeanioon sulgudes happeanioon HNO ; HSO ; Ca(OH) ; Al(OH) ; Ca(NO) ;
annaabi.ee 
