On vaja kvaliteetset piima või rõõska koort ja piimhappebaktereid bakterjuuretis sisaldab alati vähemalt kaht tüüpi piimhappebaktereid: laktobatsille streptokokke Jogurt Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta Kreemja konsistentsiga kohupiimapasta
peenendatud kohupiimale või kohupiimapastale on lubatud lisada rööskkoort, hapukoort, maitse- ja aroomiaineid, zeleerivaid aineid, toiduvärve, suhkrut või keedusoola. Kohupiimaliikide füüsikalis-keemilised parameetrid: Liik: rasvata kohupiim; väherasvane kohupiim; rasvane kohupiim Rasvasisaldus %: -; 2-9; 10-18 Kuivaine, mitte alla, %: 20; 24-27; 28-35 Happesus, mitte üle, Th: 250; 220; 210 Kohupiima valmistamise meetodid: Kohupiima valmistamine happemeetodil; Kohupiima valmistamine happelaabimeetodil; Lahusmeetod (lahja kohupiim ja koor segatakse) Kohupiima tootmine kohupiimaseparaatoriga (lõssi/piimakalgendist) Lisandid mida lisatakse piimale kohupiima valmistamisel: Juuretis Laapensüüm (happe- laabimeetodi puhul) Kaltsiumkloriid (happe- laabimeetodi puhul) Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil Tooraine vastuvõtt ja säilitamine- Separeerimine, puhastamine- Standardiseeritud piimasegu koostamine- Pastöriseerimine 78+/-2 C; 15-20s Jahutamine 26-32 C Piimasegu