Nüüd aga oluline, kui kasutada seda meetodit, pole nüüd happekrundist enam mingit kasu, kuna see ei reageeri juba fosfaaditud pinnaga, sestap soovitatakse edasi minna kas 2K epoksiid- või 2K-kombineeritud (epoksiid/polüuretaan) krundiga. Kui paned happekrundi fosfaaditud pinnale ei teki reaktsiooni ja aine kuivamisaeg läheb väga pikaks ehk on oht, et kaetakse järgmise materjaliga liiga märga pinda. Ise eelistan siiski euroopalikumat moodust happekrunti (selle sisse on see metal-prep osa nn. sisse ehitatud) täiesti haljale metallile + polüuretaankrunt. Sest kui kuskil töötab 1000 inimest et välja mõelda tehnoloogiat ja kuskil teises otsas 100 000 inimest seda kasutab, pole mõtet jalgratast leiutada. Kui pöörata pilk 60-ndatesse USA-s, siis näiteks Fordil oli eimeseks täisvannitatavaks autoks Thunderbird, mille kere kasteti üleni fosfaadilahusesse ja seejärel nn."electrocoat" kruntimine (krundi dispersioon vesilahuses)
(Uute originaalosade puhul eemaldatakse võimalikud trantspordi tagajärjel tekkinud vigastused, olenevalt vigastuse suurusest kas tavalise liivapaberiga või 2000-se vesipaberiga, ning matistatakse kuldse villaga). Lõpetuseks pestakse osa korralikult enne kruntimis ära. Kui on tegemist plastik osaga siis plastiku kohad pestakse plastikpesuga üle (11100 Thinner) ja enne kruntimist pihustatakse nende peale Plastic Primerit. Kui on tegemist metallist osaga pihustatakse paljale metallile happekrunti (1K). Eeltöödes enne värvi alustatakse osa visuaalsest kontrollimisest, vajadusel pahteldatakse väiksed täkked või krundi poorid peenpahtliga. Kantakse peale kontroll tahm (tavaliselt kasutatakse tahma heleda krundi puhul, tumeda krundi puhul pole see vajalik), pahteldatud alad käiakse 320 paberi ja klotsiga üle. Kui vigu ei ole, lihvitakse kogu osa 400-se paberiga lihvija abil, kumerused ja kättesaamatud kohad käsitsi 600-se
annaabi.ee 
