keevituspunktidest lahti. Selle jaoks on spetsiaalne puur kuid saab ka lihtsalt madala lõikenurgaga 6 8mm puuriga. Õigel eemaldamisel ei ole vaja tarvitada jõudu vana karbi lahtisaamiseks! Kui karp eemaldatud, tuleb tasa-targu vähendada ketaslõikuriga töötamisel jäetud "varu" et keevitamise eel oleks kahe pleki servad kenasti kõrvuti. UUE ETTEVALMISTAMINE: uue ettevalmistamiseks tuleb puurida uude (välimisse) karpi punktkeevitamiseks augud. Krundi happekrundi ning mittekuumutatavatest kohtadest ka krundi-värviga. Kui soovid, võid karbi külje- ja alaossa ka näiteks spray-korrosioonitõrjet panna. Ettevaatust keevitamisel see vedeldub ning hakkab liigsel kasutamisel tööd häirivalt kõikjale voolama! KÜLGEPANEK: Tuleb keevitusega karbid kergelt külge punktida aga nii, et vajadusel saaks vähese vaevaga lahti kuna vana karbi eemaldamisel on uksed eemaldatud. Selleks tuleb panna need nüüd paika tagasi ning reguleerida
seista ja puhastatakse kogu pind lahustiga (näit. nitrolahusti). Valmis pind ei tohiks olla valge ega lilla vaid peaks olema täiesti metallivärvi aga kerge vikerkaaretoonis varjundiga. Kuivanud fosfaadikiht on väga tugev ja hästinakkuv. Nüüd aga oluline, kui kasutada seda meetodit, pole nüüd happekrundist enam mingit kasu, kuna see ei reageeri juba fosfaaditud pinnaga, sestap soovitatakse edasi minna kas 2K epoksiid- või 2K-kombineeritud (epoksiid/polüuretaan) krundiga. Kui paned happekrundi fosfaaditud pinnale ei teki reaktsiooni ja aine kuivamisaeg läheb väga pikaks ehk on oht, et kaetakse järgmise materjaliga liiga märga pinda. Ise eelistan siiski euroopalikumat moodust happekrunti (selle sisse on see metal-prep osa nn. sisse ehitatud) täiesti haljale metallile + polüuretaankrunt. Sest kui kuskil töötab 1000 inimest et välja mõelda tehnoloogiat ja kuskil teises otsas 100 000 inimest seda kasutab, pole mõtet jalgratast leiutada
annaabi.ee 
