Vetikate tähtsus 8 klass 2006 1 · Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. · Vetikad osalevad veekogude gaasivahetuses, sest fotosünteesi käigus tarbivad nad süsi- happegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. · Hapnikku vajavad vetikad hingamiseks. · Vetikad on esimese orgaanilise aine tootjad. · Vetikad on toiduks paljudele vees elavatele selgrootutele loomadele. 2 3 · Vetikate liigne vohamine halvendab teiste organismide elutingimusi. · Vetikate ajutine vohamine veekogus, mida nimetatakse veeõitsenguks, on kahjulik nähtus. · Vetikad, kelle jaoks tekkisid soodsad elutingimused, hakkavad massiliselt paljunema.
lume ja lume sulavee kogumine kaudselt (viimase puhul määratakse muld on alati külmem kui kuiv kätte ei saa. Wnärb = 1,5·Wmh 7. võimalikult varajane külv eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla muld. Kõrge põhjavee puhul mulla maksimaalne molekulaarne veemahutavus 8. rullimine hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et soojenemine on tunduvalt Wmm sisaldab endas kogu seotud vett ja 9. multsimine normaalselt toimuks peab mullast väljuma aeglasem. osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks Muldade hapendustaandusreziimi
Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine
Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine
desse, kus organism COr-st vabaneb. Ertitro- tsriudid on olulised eelk6ige O, sidumisel. Stisi- happegaasi transpordis pole nende osatahtsus aga eriti suur - kuni 20%. 2.3. Klorofiilli molekulid annavad taime lehtedele rohelise viirvuse. Fosfaatrrihmad (HrPO., ja HPOr'z) on koigi
annaabi.ee 
