* Nõrgad happed vastavate soolade reageerimisel tugevama happega. * Alused on ainsed, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. -) Leelis vees lahustuv alus (ka vähelahustuv) ja nad on tugevad alused. -) Raskelahustuvad alused vees ei lahustu ja nad on nõrgad alused. * Soolad koosnevad aluse katioonist ja happe anioonist. * Lihtsoola happeanioonis puudub vesinik ja vesiniksoolas on vesinik, kristallhüdraatidesse kuuluvad ka vee molekulid. * Metall + sool = sool + metall sool lahustuv ja metall aktivsem kui soola koostises olev metall (metall ei tohi olla IA ega IIA Ca ja sellest allpool) - redoksreaktsioon * Sool + sool = sool + sool lähtesoolad peavad lahustuma ja saadustest vähemalt üks lahustumatu (märgitakse nool allapoole). * Sool + hape = sool + hape tekib võetud happest nõrgem hape või sade.
Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas. Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu. Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O
uhendis eeldusel, et uhend koosneb uheaatomilistest ioonidest. Uhendis vordub aatomite oksudatsiooniastmete algebraline summa nulliga. I VI -II H2SO4 2· (+1) + 6 + 4· (-2) = 0 Lihtaine oksudatsiooniaste on null. H2, F2 , Cl2 , O2 , P4 , S8 , C, Fe, Li jne. Uhendis vesiniku oksudatsiooniaste on I (Erandiks hudriidid, o.a. I), hapnikul II.(Erandiks perroksiidid, o.a. I) I -I I -I -I I NaH, H-O-O-H Soolades on hapet moodustava elemendi oksudatsiooniaste happeanioonis sama, mis vastavates hapetes. I VI II I VI -II H2SO4 Na2SO4 Ioonis on aatomite oksudatsiooniastmete summa vordne iooni laenguga -III I (NH4 ) + 1·(-3) + 4·(+1)=1 Uhendites on leelismetallidel o.a. I, leelismuldmetallidel II, alumiiniumil III, halogeenidel I. Polaarse kovalentse sidemega uhendis on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne oksudatsiooniaste. IV II -IV I CO2 CH4 Mittepolaarne kovalentne side ei anna seotud elementidele laengut. I -I -I I H-CC-H 53
Ühendis võrdub aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa nulliga. I VI -II H2SO4 2 (+1) + 6 + 4 (-2) = 0 Lihtaine oksüdatsiooniaste on null. H2, F2 , Cl2 , O2 , P4 , S8 , C, Fe, Li jne. Ühendis vesiniku oksüdatsiooniaste on I (Erandiks hüdriidid, o.a. I), hapnikul II.(Erandiks perroksiidid, o.a. I) I -I I -I -I I NaH, H-O-O-H Soolades on hapet moodustava elemendi oksüdatsiooniaste happeanioonis sama, mis vastavates hapetes. I VI II I VI -II H2SO4 Na2SO4 Ioonis on aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdne iooni laenguga -III I (NH4 ) + 1(-3) + 4(+1)=1 Ühendites on leelismetallidel o.a. I, leelismuldmetallidel II, alumiiniumil III, halogeenidel I. Polaarse kovalentse sidemega ühendis on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne oksüdatsiooniaste. IV II -IV I CO2 CH4
annaabi.ee 
